Nendesse segudesse oleme pistnud hulga toredaid asju:
kakaod ja toorkakaod, toor-roosuhkrut, datlisuhrkut, kookossuhkrut, vanillisuhkrut, tuhksuhkrut, kaneeli, kardemoni, lahustuvatkohvi. Otsi purgi alt mida täpselt mis sordis sisaldub.
Igaljuhul oleme otsinud tooraineid mis sisaldaks ka midagi head:) kasulikku, enamus on mahe tunnustusega tooted.

Toorkakao sisaldab ka kõikidest maailma toiduainetest kõige suuremas koguses magneesiumi, samuti väga kõrges koguses rauda, kroomi, tsinki, väävlit ja vaske, lisaks selle veel E- ja C-vitamiini ning suures koguses neurotransmittoreid mõjutavaid ja meie ajule rahuldust pakkuvaid aineosasid ning nende ehitusmaterjale (nt trüptofaani, 5-HTP-d, serotoniini, dopamiini, fenüületüülamiini ja anandamiidi).
Kakaoubade purustamisel saadakse terad, mida on tihti lihtsam kasutada, kui terveid ube.
Kui kakaomassist külmpressitakse välja kakaorasv (kakaovõi), jääb järgi kuiv tooraine, mis jahvatatakse kakaopulbriks.
Toores kakaopulber on seega külmpressi meetodil valmistatud kakaopulber, mille toiteväärtus on eriti kõrge, kuna teda pole kuumutatud ning kõik vajalikud toitained on alles jäänud.

Kookospalmisuhkur on saadud kookospalmipuude mahlast. Seda töödeldakse minimaalselt ja see säilitab osa kookospähklis leiduvatest toitainetest, nagu raud, tsink ja kaalium. Kookospalmisuhkrul on madalam glükeemiline indeks kui tavalisel suhkrul, mistõttu on see sobiv valik diabeetikutele või neile, kes soovivad oma veresuhkru taset reguleerida.

Datlisuhkur on valmistatud kuivatatud ja jahvatatud datlitest. See säilitab datlites leiduvad looduslikud kiudained ja toitained, sealhulgas kaalium, magneesium ja raud. Datlisuhkrul on karamellilaadne maitse ja seda saab kasutada suhkru otsese asendajana erinevates retseptides.

Suhkrut saadakse suhkruroost (umbes 2/3 suhkrutoodangust) ja suhkrupeedist (1/3 suhkrutoodangust). Töötlemisastmest sõltub, milline on suhkru maitse ning välimus. Kõige vähem on töödeldud täistoor-roosuhkrut ning kõige rohkem nn. valget suhkrut. Valgest suhkrust on rafineerimise käigus eemaldatud kõik vitamiinid, mineraalid ja kiudained, need kasulikud ained on aga säilinud täistoor-roosuhkrus. Kuna valge suhkur on “toitainevaba”, peab keha suhkru metaboliseerimiseks “laenama” puuduvad vitamiinid, mineraalid ja teised toitained oma kudedest. Seetõttu on tervise seisukohast oluline vahe, millist suhkrut tarbida.
Lisaks suhkruroole ja suhkrupeedile leidub suhkrut veel puuviljades (2-7%) ja mees (40%); neid suhkruid kutsutakse puuviljasuhkruks ehk fruktoosiks. Fruktoos imendub verre aeglaselt, seetõttu kasutatakse seda sageli dieettoodetes. Puu- ja köögiviljades, marjades ning mees leidub ka glükoosi ehk dekstoosi ehk viinamarjasuhkrut (viinamarjades sisaldavad enim glükoosi). Glükoos imendub verre kiiresti, seetõttu kasutatakse seda sportlastele mõeldud jookides. Suhkrut leidub ka piimas (laktoos), mis ei ole küll tuntavalt magus, kuid seda lisatakse mitmetele valmistoitudele, toomaks nende maitset esile. Toiduainetööstuses kasutatakse ka linnasesuhkrut (maltoos), mis tekib tärklisest otrade idandamisel. Linnasesuhkrut kasutatakse õlu, leiva ja imikutoitude valmistamisel.

Täistoor-roosuhkur on kõige vähem töödeldud suhkur. Selle saamiseks pressitakse suhkruroost välja mahl, mida keedetakse, et vesi välja aurustuks ning lõpuks kuumutatakse madalal temperatuuril teraliseks. Tänu sellele on melassilt pruuni värvuse saanud, aromaatses ja veidi niiskes suhkrus säilinud vitamiinid, mineraalid ja muud toitained. Tervislikkuse seisukohast on parim, kui tarbida just täistoor-roosuhkruid. Hinnalt on need erinevatest suhkrutest kõige kallimad.

Toorsuhkur on suhkru tootmise vaheprodukt, mida pole rafineeritud, keemiliselt töödeldud ja pleegitatud ega ka tagantjärele pruuniks värvitud. Kui täistoor-roosuhkur on kuivatatud ja seejärel jahvatatud suhkruroomahl, siis toor-roosuhkur on kristalliseeritud suhkruroomahl.

NB! Üks mis kindel, see tore kuldne topsik teeb iga naishinge rõõmsamaks.